Just nagu vana ja just nagu metall.

See tehnika on mulle täiesti uus.

Olen proovinud teha ühele karbile sarnase tehnikaga kaane ja nagu ikka, läheb esimene vasikas aia taha. Aga annab siiski palju kogemusi ja teadmisi, mida teisiti teha.

Pojal on 14. veebruaril sünnipäev ja otsustasin talle kingituseks teha karbi. Midagi meheliku. Aga millise!?

Meesterahvale peaks vist tegema karbi autoga või loodusega aga mitte mingil juhul lapsi, lill ja liblikaid.

Aga … kui ikka ei tule inspiratsiooni, kui vaatad neid pilte, mis peaksid meest kõnetama. No ei osanud kuidagi pildist edasi minna.

Kahjuks ei ole ma ka oma tindiprinterit Soome kaasa võtnud. Seega langes välja ka sobiva pildi
netist hankimine.

Peas aga keerles just seda tüüpi karp. Ja just selle pildiga.

Kõik Soome kaasa toodud toorikud olid juba endale uue välimuse saanud. Jäänud oli vaid 1. See, mis oli planeeritud pojale kingituseks.

Suudad sa siis vastu panna ja nii siis sündiski see karp või õigemini kast.

Tööd oli palju.

Kasti hinged olid mitte kruvidega aga mingi kummalise süsteemiga … otse puidu sisse löödud. Nende väljakaevamine nii, et puitu ei rikuks oli üks rist ja viletsus.

Seega õppetund nr 1 : Selliste hingedega kasti ma enam ei osta.

Järgmine aeganõudev töö oli šabloonide ja struktuurpastaga mustri peale kandmine. Kuna võtsin mustri erinevatelt šabloonidelt, siis iga motiivi pealekandmise järgi tuli šabloon pesta ja kuivatada. Ja motiiv pidi enne uue motiivi lisamist kivistuma. Samuti segasid pasta pealekandmist juba kivistunud motiivid.

Kuna mul ei olnud vedelamat pastat ja pudelit millega oleks töö kordades lihtsam olnud siis pidin pusima.

Pealegi läks tööga äkki kiireks. Abikaasa sai teada, et saab talvepuhkuse 2 nädalat varem ja seega tuli minul ka kingitus 2 nädalat varem valmis saada.

Veel puudus mul pildile korralik alus. Ka selle pidin ise tegema.

Aga tahtmine teha oli nii suur et … ei taksita vallid ei takista kraav, kui Reedal on peas üks huvitav plaan.

Pusisin, mis ma pusisin aga valmis ma ta sain.