Yleinen

Karbike lavendlile.

Kahe kodu pidamine on keeruline aga kui need 2 kodu on kahes eri riigis siis lisandub sinna veel probleeme.

Tassin oma käsitöö tarbeid ühest riigist teise, ühest kodust teise. Kogu tuba ju ratastele ei pane. Seega tuleb teha valikuid. Mida võtta, mida jätta. Ja nagu Murphy seadus ikka läheb ootamatult vaja just seda, mis maha jäi.

Ja proovi sa siis abikaasale selgeks teha, et sul on vaja just laser printerit ja see tindikas, mis Soomes on ei kõlba. Printer, kui printer … arvab tema. Ja otse loomulikult ei hakka keegi kulutama 100 eurot, et Eestist printerit tooma minna.

Nii ka sellel korral. Minu ” loominguliselt 🤣” olulised töövahendid jäid Soome. Tegelikult jäi sinna kogu Eestist kaasa võetud kraam.

Tulin Jõuludeks Eestisse ja plaan oli jaanuaris Soome tagasi sõita. Aga ilmad olid soojad ja otsustasime, et mina jään Eestisse.

Minu Soome taritud varanduse pidi Juha Eestisse transportima.

Aga … proovi sa meeshingele selgitada, mida ta otsima peab ja kuhu ma oma varanduse olen “peitnud” Nii jõudiski minuni näiteks 2 saabast mõlemad eri paarist ja mõlemad parema jala omad 🤪. Käsitöö tarvikutest pole mõtet rääkidagi 😂.

Kui ikka ennast nokkapidi asjade küljes ei ole siis pole ka mõtet pahandada, et teine inimeseloom ja pealegi veel meesinimene, sulle 2 musta saabast toob ja tema arvates päris paar kohe. Rääkimata siis nii keerulistest asjadest, kui nuku juuksed, kangad ja lõngad.

Siis kui sain kõik vaja minevad asjad paberile pandud, navigatsiooni kaarti ka ja kokku sai lepitud, et teeme videopakkimise … vot siis ründas Korona ja piirid pandi lukku.

Kõik vajalik jäi Soome. Muuseas ka minu kevade garderoob ja lilled. Juha jäi õnneks Eestisse. Igatahes miski on ikkagi hää ka.

No mina ei oska päeva õhtusse saata teleka ees või jalga kõigutades. Midagi peab tegema ja veel parem, kui see tegevus ka naudingut pakub.

Nii hakkasin oma Eestisse jäänud asju üle vaatama ja plaani pidama. Üht teist siia ikka jäi ja mõned poolikud tööd ootasid inspiratsiooni puhangut.

Esimene mille tegin oli karbike lavendlile. Selle idee sain sõbrannalt. Kotikesed olid juba ammu ostetud, karbike ootas tegemist ja kotikesed maalimist. Lavendel … see tuleb suvel.

Karbi kaane värvimiseks kasutasin akrüülpastat, et anda krobelist struktuuri.
Lakkisin läikelakiga, nii tuli krobelisus paremini esile.
Karbi külgegele kandsin struktuurpastaga mustri. Seekord toimetasin veidi teisiti. Nimelt toonisin pastat värviga. Kui pasta oli korralikult kuivanud värvisin karbi küljed valgeks. Kuivanud värvi lihvisin mustri pealt maha. Mitte kõiki, nagu pildilt näha.

Karbi sisemuse värvisi lillaks, ikka lavendlile mõeldes. Põhja väikesed lavendli oksad.
Plaanis on üks tore sõnum karbi kaane sisse panna. See aga peab ootma, printeri tahm on otsas ja vaja uus osta. Aga, lavendelgi ju pole veel õide puhkenud. Seega, aega on.
Ja loomulikult kuuluvad komplekti ka linasest riidest kotikesed. Kotid on maalitud kangale mõeldud akrüülvärvidega.

Lisa kommentaar