Yleinen

Vana tooli uus elu.

Mida teha ühe vana vineerist tooliga ? Tuleb ära tuunida. Veelgi parem, kutsuda kokku üks tore naiste kamp ja teha midagi koos. Otsustasime ühendada emadepäeva ja salvrätiku tehnika koolituse

Ürituse nimeks saigi Emadepäeva käsitöökohvik.

Vot sellistele toolidele oligi plaanis uus välimus anda

Päris sellisele, kulunud toolile ju salvakaid ei liimi. Toolidele tuli teha eeltöö. Kohati veel laki alla, kohati kulunud ja vineeri pragudega toolid tuli ette valmistada. Kui oleks selle töö osalejatele jätnud siis oleks meie kohvikuõhtu veninud kohvikupäevadeks.

Nii siis otsustasin eeltööd ise ära teha.

Kõigepealt värvisin toolid üle nakkevärviga. Et hiljem saaksid osalejad tooli omale meelepärase värviga üle värvida. Ei tea ju kuhu keegi oma tooli paigutab. Seega … lõpliku värvimise jätan siiski osalejale endale.

Nagu purgilt näha, on ka sellel korral kasutuses minu lemmik Otex Akva.

Tooli seljatoe pulgad ja tooli põhjale kandsin ühe kihi mööblivärvi, et liim ja vesi nakkevärvi ei kahjustaks.

Kuigi ma päris remonti toolidele tegema ei hakanud, tuli mõnel toolil vineeri kihtide vahele siiski liimi panna ja ühe tooli põhi oli sedavõrd krobeline, et otsustasin sellele krakleega paksema värvikihi anda.

Veidi liimi, et lahti tulnud vineeri kihid taas ühendada

Eeltööde juurde kuulus loomulikult ka ühe näidis tegemine.

Selline ta tuli.

Ettevalmistatud sai 8 tooli.

Toolid ootamas värvimist

Enne töödega alustamist rääkisin veidi decoupagest. Põhiliselt materjalidest ja tehnikatest.

Üks pisike osaleja küsis minul, et kus kohast ma nii palju salvakaid olen saanud 😀 Seletasin talle, et ma ostan neid poest ja igalt reisilt üritan ka mõne kaasa tuua. “Sa oled ikka väga rikas” ütles pisikene tüdrukutirts. Vaata siis, mis kellele rikkusena paistab. Aga igatahes … hea tunne on olla rikas …salvrätimiljonär 😀

Ja peale kaitsev lakk, et siis tooliga koju ja seal lõppviimistlus teha
Salvrätimiljonär 😊

Vaadake ise, kui ilusaid toole naised ja lapsed valmistasid.

Kingitus emmele 😉
Sellel pildil on kahjuks vaid toolid, autorid olid juba lahkunud, kui minul tekkis võimalus pilti teha. Aga vaadake … eesti naistel on ilumeelt, kas pole !
Siin ka ainuke krakleega tool. See mille iluvigade peitmiseks krakleelakiga katsin.
Kolme väikese tüdruku ühislooming
Rebase talu perenaine oma emaga. Muuseas Rebase talu tegeleb õuna ja kartuli kasvatusega, seega tool on täiesti teemas.
Selle tooli autoril on toolile kindel koht ja värv juba välja mõeldud. Jään põnevusega ootama pilti kui tool on saanud lõppviimistluse.

Oli tore õhtu koos toredate inimestega.

Tänan kõiki osalejaid !

Yleinen

Tintsu ja Ria

No mis jõllitad. Olen jah solvunud. Sa ju tead, et mulle ei meeldi saunas käia. Ikka viisid ja solvuda ka ei tohi või.
Meie sõidame, igal kuningal oma tõld 😁
Jalkafänn Tintsu.
Riko Renno suurim fänn .
Tinsul on seljas Riko beebiriided.
Ja Rikost saigi väike jalkapoiss 🙂
Pugesin peitu … keegi ei näe mind 😀 Ria
Ah, et ei tohi veel ujuma minna. Ok, ma siis ei lähe
Kui topid nina liiga sügavale võib sust saada Tolmunina
Seal nad siis ongi, kõik need kadunud pallid ja nende peitja. Kõik maailma pallid kuuluvad Tintsule. Vähemalt ta ise arvab nii.
no mis pildistad jälle. Ma ainult nuusutasin mida naabri kass on meie hoovis teinud.
Mis valget asja on meie õuele kogunenud. Oot mamma kas sa tellisid selle mulle. Jeee see on ju täitsa põnev.
Tintsu : Oot oot, seal liigub keegi, peaks vist haukuma hakkama. Ria: Kus, ma ei näe. Aga tühja ka hugume igaks juhuks. Keegi võib ju tulla.
Tintsu ja tema ujula 🤗
Ja ongi taas käes Eesti periood. Tulime täna ja … kutsad läksid kohe oma valvepostile.

Tintsu jalg on jälle haige. Talvel libedaga jooksis see “lõukoer” jänesele järgi. Midagi jalaga juhtus ja just selle opereeritud jalaga. Käisime arstil, saime rohud ja ka soovituse … kui asi kordub siis uuesti opile. Nii kahju mamma musirullist. Mõtlesin siis et viin kutsad jalutama. Tintsu “tõllaga” õhku nuusutama ja Ria vajab rannahooajaks saledamat figuuri.
No miks peab üks kutsa alati istuma lillele pähe. Ja kui võimalik siis veel just istutatud taimele. Selle väikese pepu all on lupiini pojad. Või õigemini olid. Aga saad sa talle siis pahane olla. Vaata kui armas poiss. Kõik saab andeks. 🤗
Kaks musirulli, nii nad hommikuti pikutavad ja kui mina nendega sama rütmi elaks siis ma magaks ja magaks ja vahel ehk tahaks süüja ja sügamist. Kes ütles “koera elu” see on ju mõnus see” koera elu”
Väljas on külm. Toas on igav. No mitte ükski küla kass ka ei liigu. Isegi linnud ei lenda.
No miks keegi minuga ei mängi. Viskasin ennast asendisse “olen üliõnnetu” aga tema jooksis hoopis kaamerat tooma. Hei teie seal, tahan pallile järgi joosta. Pliiz kas keegi viskaks seda. noh seda ümmargust asjandust mida nimetatakse palliks.
No OK, täna ei saja, no OK pole täna ka tuult. No OK ma võin ju sinuga jalutama tulla kui sul üksi on igav aga pea meeles, kui ükski piisk mu peale kukub jooksen ma tuppa tagasi.
Näed mamma, leidsin sulle seene. Ah et see kõlbab vaid pildi tegemiseks. Mille ime pärast minu leitud seened metsa jäetakse ja tehakse vaid pilt ja sinu leitud korvi pannakse. Need sinu seened pole isegi ilusad.
Magame ja magame ja magame ja magame. aga sina ära maga, siis meil igav magada. Sina vaata kuidas meie tudume. Kui magama jääd siis me ärkame ja siis me tahame mängida ja pissile ja süüa ja … ah vahet pole mida me just siis tahame, kui sa tukkuma jääd. Peaasi sina ära maga.
Vasakult : Ria, ukraina viinapudel, Tintsu🤣
Kui koer on väsinud, siis tuleb tema koju kanda. Vot milline teenindus 🤪, Ria tahaks ka aga … tema kintsud on terved ja tuleb ise see maa koduni ära mõõta.
Ma ju lubasin sulle, ma valvan et naabri kass meie grillilt liha ei napsaks.
Kui koer tahab aknast välja vaadata ja aknalauda ei ole. Vot siis tuleb see ehitada 🤣 Koer peab saama mida tema tahab ja teenindav personal peab igale probleemile lahenduse leidma
Ria ja papa. Päikarit e päevaune rasket tööd tegemas
Saba sirgeks ja … start.
Kes ütles et koer ei naera, kui ikka hea anektoodi räägid saad tigeda naabrimutigi naerma, rääkimata koerast
Miks meile nii palju joogivett on pandud? Oleks väiksemastki kausist piisanud.
“Peeglike, peeglike seina peal: Kes on kaunim ilma peal”
Loomulikult Rillu
Elu on lill
Kaotasime, ma ütlesin papale, et pane see must kaart. No ei kuula, tead sa! Ja said, nüüd me kaotasimegi.
Yleinen

Just nagu vana ja just nagu metall.

See tehnika on mulle täiesti uus.

Olen proovinud teha ühele karbile sarnase tehnikaga kaane ja nagu ikka, läheb esimene vasikas aia taha. Aga annab siiski palju kogemusi ja teadmisi, mida teisiti teha.

Pojal on 14. veebruaril sünnipäev ja otsustasin talle kingituseks teha karbi. Midagi meheliku. Aga millise!?

Meesterahvale peaks vist tegema karbi autoga või loodusega aga mitte mingil juhul lapsi, lill ja liblikaid.

Aga … kui ikka ei tule inspiratsiooni, kui vaatad neid pilte, mis peaksid meest kõnetama. No ei osanud kuidagi pildist edasi minna.

Kahjuks ei ole ma ka oma tindiprinterit Soome kaasa võtnud. Seega langes välja ka sobiva pildi
netist hankimine.

Peas aga keerles just seda tüüpi karp. Ja just selle pildiga.

Kõik Soome kaasa toodud toorikud olid juba endale uue välimuse saanud. Jäänud oli vaid 1. See, mis oli planeeritud pojale kingituseks.

Suudad sa siis vastu panna ja nii siis sündiski see karp või õigemini kast.

Tööd oli palju.

Kasti hinged olid mitte kruvidega aga mingi kummalise süsteemiga … otse puidu sisse löödud. Nende väljakaevamine nii, et puitu ei rikuks oli üks rist ja viletsus.

Seega õppetund nr 1 : Selliste hingedega kasti ma enam ei osta.

Järgmine aeganõudev töö oli šabloonide ja struktuurpastaga mustri peale kandmine. Kuna võtsin mustri erinevatelt šabloonidelt, siis iga motiivi pealekandmise järgi tuli šabloon pesta ja kuivatada. Ja motiiv pidi enne uue motiivi lisamist kivistuma. Samuti segasid pasta pealekandmist juba kivistunud motiivid.

Kuna mul ei olnud vedelamat pastat ja pudelit millega oleks töö kordades lihtsam olnud siis pidin pusima.

Pealegi läks tööga äkki kiireks. Abikaasa sai teada, et saab talvepuhkuse 2 nädalat varem ja seega tuli minul ka kingitus 2 nädalat varem valmis saada.

Veel puudus mul pildile korralik alus. Ka selle pidin ise tegema.

Aga tahtmine teha oli nii suur et … ei taksita vallid ei takista kraav, kui Reedal on peas üks huvitav plaan.

Pusisin, mis ma pusisin aga valmis ma ta sain.

No ja saabki üks 40 aastane mees endale väikese tüdruku pildiga kasti.

Olen kindel see ei jää viimaseks. Ja iga järgmine tuleb ilusam.

Ja siin ta on see nässus karp. Tegelikult tasub mõni viltu läinud töö veidikeseks kõrvale panna ja alles siis uuesti kätte võtta, kui tunned et nüüd on õige aeg.
See aeg tuli ja leidsin lahenduse, kuidas karbile see õige välimus anda.
Karp on seest vooderdatud salvakatega.
Veel üks katsetus. Seekord karp mängukaartidele.
Ja sama karp seest.