Nüüd peaksin tegelikult punastama ja silmad maha, kinganinadele suunama. Need 3 jänest hakkasid ilmale tulema juba 3 aastat tagasi. Üks sai kuidagi valmis aga … no ei olnud ma lõpptulemusega rahul. Kõik algas hästi aga mingil hetkel kadus inspiratsioon ja jänesed kolisid kappi.
Vahetevahel pistsid nad ninad välja ja üritasid ennast nähtavaks teha. Tutkit … surusin nad kappi tagasi. Jah, tean et olen kuritahtlikult neid eiranud. Ja uskuge mind, mul on häbi.
Küll köitis mind decoupage, siis kudumine, heegeldamine … nemad kolm aga ootasid kannatlikult oma aega.
Ja lõpuks see saabus, see nende aeg ” jäneseaeg” Tuli koos nukkudega.
Kui jälle Soome talvituma sõitsime võtsin kaasa just õmblemist. Decoupage sai jääda Eestisse.
Loomulikult oleksin taas kogu oma varandusse kaasa pakkinud aga … olime vahetanud auto ja minu hea sõber linnamaastur vahetati tavalise masina vastu. No ok, see on uus ja hea ja ilus aga see ei mahuta midagi.
Vot selle maasturi toppisin ma alati nii tihedalt täis, et auto lahtipakkimine oli omaette teadus. Ja oli seal ruumi, et kogu kraam kaasa rabada.
Niisiis … kaasa sai võtta vaid seda, mis võtab vähem ruumi.
Kui olin kogu kaasa võetud varanduse lahti pakkinud ja suve jooksul poissmehe pesa välimusega kodust taas pere pesa vorminud. Saabus aeg kõik oma kangad, pitsid ja satsi laiali laotada ja vana võlg ära tasuda.
Nii see algas. Üksteise järel said unustatud jänesemampsitest täisverelised prouad. Oma kleitide, aluspükste ja kampsunitega.
Nii kuidas nad üks teise järel valmisid nii said nad ka omale nimed. Ikka vastavalt iseloomule ja need selguvad üsna ruttu. Mõni tegelane lihtsalt on nii erilise loomuga. Ta üritab iga hinna eest su elu ja loomingut oma nõudmistega keeruliseks teha.
Justiina Porkane
Nii siis Saage tuttavaks proua Justiina Porkane või siis soome keeles Porkanen. Justiina on ta aga selle pärast, et ta sarnaseb kõige enam ühe vana Soome filmi tegelasele.
No nii tige ta ei ole ja ega Justiina Puupää ka nii hirmus tige olnud, ta lihtsalt armastas korda ja see, kes sõna ei kuulanud 🤪 … võid ise arvata 😉
No oli tema ninaga tegemist. Kiskus krimpsu teine. Õige nina lõng jäi Eestisse ja ei olnud see maadam sugugi rahul selle veidi imeliku värvi ninaga. Mina otsustasin … see on just õige. Tema vastu … ei ole. Lõpuks sain talle selgeks tehtud. Kas see või jäädki ninata. No soostus, mis tal muud üle jäi. Pirtsutab ikka veel vahel, et vaata Juulal on ilusam. No ei suuda mina tema meele järgi olla.
Juula Jõulupuu
Juula armastab üle kõige maailmas jõule. Ta kõnnib jõulumotiividega kleidiga keset suvegi 🤪. Aga kes meie oleme, et teise maitset kritiseerida.
Jenny Carrot
Nagu juba nimest aru saada on Jenny Carrot välimaise päritoluga. Tegelikult on ta aga pärit nn segasumma perekonnast. Ema täitsa maa tõugu eestlane aga vot isa … temaga on lugu veidi keeruline. Jenny isa on tegelikult pärit aadli suguvõsast. Kahjuks võeti temalt aadli tiitel, kui ta abiellus madalamast soos naisega. Imelik ikka see maailm.
Esialgu oli kõik kena, siis aga läks Jenny isa firma pankrotti ja hirmust. Tulid maksuametid ja võlgade sissenõudjad 🤔.
Veel enne, kui kõik maine vara minema viidi sai isa pere kallimad kalliskivid Jenniyle anda.
Isa läks ära … sinna kus kunahi külm ei ole.
Ema ja Jenny kolisid tagasi Eestisse. Jenny on tegelikult väga hea südamega, tema kelmikad päikesekivist silmad helgivad rõõmsalt. Ja tuletavad talle meelde tema armast isa.
Teeme koos ühe toreda jänesemamma
Kui minu esimesed 3 jänkut said oma keha ühest pluusist, seega on nende keha vanem kui hing. Siis uutel jänkudel, mida nüüd teiega koos tegema hakkan on nii keha, kui hing ühevanused. Nende kleidid on küll kasutamata kangast aga mõlemad kangad on soliidses vanuses ja pärit minu ex ämma põhjatutest varudest, millest ka mina osa sain, kui Asta hooldekodusse viidi ja tema laona toiminud kodu oli vaja tühjaks teha.
Kangad on 100 % puuvillased. Sellest ei saa kahelda, kuna sellel ajal oli just looduslik materjal kordades odavam.
Nii siis, kuna mulle meeldis just see pehme kangas, mida kasutasin eelmistel jänkudel siis hakkasin otsima sarnast kangast ka poodidest. Leidsin kanga Tartust, kauplusest kus müüakse vabrikute ülejääke.
Päris sama see ei ole aga jänkude hingekoduks sobib vägagi hästi.
Kõigepealt loomulikult lõikan välja kõik detailid.
Seekord otsustasin, et saagu teile pikemad kõrvad 😊. Ja tundub, et see mõte neile meeldib. 😉
Kasutan turvasilmi.
Märgin ühele poole pead silma koha, torkan nõela otse läbi ja märgin teise koha. Nii võin kindel olla, et silmad on sünkroonis.
Siis väikene auguke, et silma kruvi just- just läbi mahuks ja kinnitan silmad.
Ja ongi valmis. Nüüd vaid täidis sisse.
Täidiseks kasutan vanade patjade sisu. See on uskumatu, kui viletsad on tänapäeval padjad. Mõni odavam kestab vaid paar kuud ja siis hakkab seest “klimpi” minena. Sellise muhkliku padjaga mina magada ei saa. Nii siis ostan päris tihi uusi patju. Osadest kasutatud patjadest saavad diivanipadjad ja osa sisu aga nukude täiteks.
Kui olen padja ära pesnud ja kuivatanud siis selle sisu tuleb taas kohevaks rebida.
Jah, tööd on rohkem kui osta poest uus täidis aga … kui vaadata, mis hinnaga seda müüakse siis tekkib küsimus… miks on valmis õmmeldud padi odavam, kui selle sisu. Aga nii see on.
Näiteks väike kotike padjatäidet võib maksta 5- 7 eurot. Ostes aga suure padja võid saada sama hinnaga.
Kuna minul on aega siis kasutan vanu pestud patju. Taas ökotegu 👍😊
Suure suuga sai lubatud, et laen siia uue nädala tööd. Olen küll palju edasi toimetanud aga … piltide üleslaadimisega on jälle probleeme.
See meie ” ülihea” netiühendus. Eriti vigaseks muutub ühendus vihmase ilmaga.
Läbi häda sain ühe pildi üles.
Hiljem õmblen masinaga kõik läbi.
Kätel õmblen samuti ülemise ääre kinni ja sätin kampsuni varukatesse.
Nüüd on kõrvade aeg.
Selleks triigin kokkuõmmeldud kõrvad üle, õmblen tagasipööramise pilu kinni.
Nüüd õmblen kõrvad paika.
Ja käes ongi kleitide ja aluspükste aeg.
Head reisi Janina, too oma uuele sõbrale rõõmu.
Reedu meisterdab 