Paar aastat tagasi leidsin ühelt taaskasutuse poest tükikese valget sametit. Ostsin ära sest see tundus ideaalne karbi sisse liimimiseks. Kangas rändas minuga Soome talvituma ja kadus koos muude kangatükkidega garderoobi avarustesse. Seal ta siis kükitas. Mul oli paar korda seda tükikest vaja aga noh, mis oli kadunud see oli kadunud. Küllap ei tahtnud üks ilus pehme kangas karpi sisse peitu pugeda. See ootas oma tähetundi.
Kui pinterestist Kiisu lõiked leidsin teadsin kohe … see valge sameti tükike tuleb üles leida. Eestis seda ei olnud, no kogu oma varud lappasin läbi. Hetkeks tundus, et olen lolliks läinud, kuidas saavad osad kangad lihtsalt ära aurustuda.
Olin täiesti unustanud, et viisin kangad Soome 3 aastat tagasi. Arvatavasti panin need garderoobi kõrgema riiuli tagumisse nurka.
Seletasin kaasale, et vaata ja otsi ja too. Tegime isegi video kõne ja otsisime aga … MEHED EI OSKS OTSIDA. Teate asjad võivad neile kasvõi jala taha panna aga nad ei leia. Eriti minu mees.
Tema otsimise stiil on selline: Seisab keset tuba ja jõllitab. Kui aga üritab asju otsida siis ikka suurt asja väikese seest ja kingi riidekapist.
Ühesõnaga selleks, et oma kadunud kangad leida pidin ise Soome sõitma ja usu mind, ma ei olnud neid kangaid pannud kõrgema riiuli tagumisse nurka. Need olid täiesti silmade kõrgusel aga kuna mina ei olnud soome kodus korda loomas käinud siis oli kallis kaasa minu kangavirnale pesumasinast tulnud puhtad voodipesud peale “visanud” Kui me seda kuulsat video otsingut tegime siis ta tõstis linu koos kangastega ja loomulikult ma ei näinud.
Aga patt oleks ka teda süüdistada, et ta ei tee vahet voodipesul ja minu kanga tagavaral. Ja kes võikski ühte metalliinseneri kangastes orienteeruma panna. Ega minagi jaga tema tehtud masinaid ja jooniseid arvutis. Seega anname talle andeks.
Kangas leitud lõikasin kohe Kiisud välja. Ja õmblesin kokku.
Sain 5 kiisupreilit.
Nendega toimetamine oli lõbus.
Tegelikult on kõik kiisud tehtud nii palju kui võimalik taaskasutatud materjalist.
Nahk on see kangatükk, mis ennast minu eest peitis. Sisu on vana padi. Kleidid tehtud on kas taaskasutusest ostetud kangast või siis saadud erinevatel inimestelt ja pitsid samuti.
Mõned pitsid olen siiski ostnud lisaks, et kanga värviga sobiksid.
Papud … jah need olin tellinud siis, kui tegin nukke ja kuna ma neid näota nukke enam ei tee jäid kappi seisma. Aga jah, silmad, ninad ja papud on puhas Hiina värk.
Võiks ju neid ka siit Eestist osta ja uhkelt öelda, et mina Hiinast midagi ei telli aga … siit ostan ma täpselt samad asjad ainult 10 korda kallimalt. Seega tuleb ikkagi tellida osad asjad Hiinast. Tahame või mitte.
Kui kiisud valmis said siis jäid nad ootama oma saatust.
Ma ei jõudnud neile isegi nimesid välja mõelda kui algas Ukraina sõda ja naised ning lapsed hakkasid oma kodumaalt põgenema. Kiiruga tegin veel paar jänkut ja saatsin õed Kiisud ja Jänkud teele. Need läksid väikestele ukraina lastele, kes esimeste seas Eestisse jõudsid. Loodan, et nad tekitasid pisutki rõõmu neile. Head teed teil minna ja loodetavasti saite endale ilusad nimed.
Reedu meisterdab 