
Need kummalised, näota nukud.
Mulle jäid need silma, kui Pinterestist ideid korjamas käisin.
Tekkis soov kunagi tulvikus selline valmis meisterdada.
Lõiget mul ei olnud ja päris nullist alustada, ei olnud julgust.
Näoraamatus keegi kuulutas, et teeb õpituba. Loomulikult Tallinnas ja pealekauba veel Lasnamäel. Lasnamägi on minule, põlisele Tallinnna inimesele, ikka veel džungel. Olen täiesti kindel, et ma ikka veel ei suuda selles kivilinnas orienteeruda.
Ei julgenud mina autoga sellist reisi ette võtta. Pealegi, kuigi olen 45 aastat Tallinnas elanud siis see Tallinna liiklus, vot … see on täiega hullumaja.
Aastaid tagasi naersin “maakaid”, kes jätsid auto Tallinna linna piirile, et mitte selles hullumajas võidelda oma koha eest. Nüüd olen ise see maakas. Kui vähegi võimalik, liiklen Tallinnas kõrvalistmel või ühistranspordiga.
No jaa … pean veel piinlikusega ära mainima, et mina olen maailmameister, linnas eksimiste kategoorias. Sellest võiks lausa eraldi huumorinurga kirjutada.
Seega jäi see tore võimalus mul kasutamata. Kuni …
Sattus minu teele üks käsitöö nukkude meisterdamise ajakiri.

Loomulikult tuli ajakri minuga koju kaasa ja otse loomulikult lõikasin kohe ka esimese nuku kangast välja.
Ja ajakirja soovitusi järgides, vuristasin osad masinaga kokku.
Siis aga selgus … selline, kui Pinterestis see nuku siiski ei ole.
- Seda nukku ei saa seisma panna. Tal lihtsalt vajuvad jalad ära
- Jalatallad on ümmargused
- Kael paks

Tuli hakata otsima lahendust sest minu nukk peab seisma!
Veidi kolamist youtubes ja pinterestis ning jalgade lahendus oligi käes.
Tegin kogu nuku lõike ümber


Aga, kuidas siiski teha nukku nii, et see seisaks?
- Kui kasutada nuku õmblemiseks trikotaazi, nagu mina seda teen, siis tuleks käte ja jalgade detailidele liimida liimiriie. See tugevdab pehmet, venivat kangast.
- Jalgade sisse on hea tugevduseks panna traat.
- Jala tallad tuleb tugevdada papiga.
Tugevdatud jalgade õmblemine

Kõigepealt valin nukule papud ja võtan papu põhjast talla kuju ja mõõdu.





Triigin kergel detailid liimiriidele ja lõikan välja







Üks tähelepanek veel. Nimelt papist, mida kasutada taldadeks.
Minule meeldib tasane, samas tugev papp. Olen seda saanud veinipudeli kastidest. Need papid mis hoiavad pudeleid “tülli minemast” . Üritan olla loodushoidlik ja ei lähe pappi poest ostma.
Kui seda minu lemmikut, käepärast ei ole siis sobib ka õhuke lainepapp. Sellega on aga probleem. Nimelt tuleb tald lõigata pikki laineid. Muidu hakkab tald murduma.

Ja ongi jalad valmis.
Homme teeme valmis nuku käed ja keha.
Selle nuku tegemine on üpris töömahukas. Palju on käsitsi õmblemist. Aga kogu see vaev tasub ära.
Õmbleme keha


Lõikan nn tugiposti paraja suurusega. Liimin varda ümber vatiini. Umbes 3/4 vardast.












Puuduvad veel kampsun, käed ja silmad.
Vahepeal tekkis vastapandamatu soov maalida Meryle nägu. Proovida midagi muud, põnevat.
Selleks muretsesin endale kanga akrüülid, paar peenikest pintslit.
Joonistasin näod esialgu paberile. Siis lõikasin näidise paberist välja ja vaatasin , kuidas nägu Meryle omasem oleks.
Ja saigi esimene nukk endale näo.

Siin ongi ühe nuku loomise lugu.
Olen sarnaseid nukke teinud juba üksjagu. Tõsi, Mery on esimene nn näoga tegelane. Aga loodan, et neid tuleb veel. Pealegi, et nägu tuleks ilmekam, peaks nuku pea lõiget muutma.
Aga see on tulevik.
Minu nukupere






