No vot, alustaks anektoodiga. Mees ja naine tegid lepingu. Kui mees käib jäähoki võistlust vaatamas siis naine saab 1 punkti. Kui mees seal paar õlut joob siis naine saab 2 punkti. Kui mees peale matsi läheb sõpradega baari siis naine saab 3 punkti. Kui naisel on koos 5 punkti võib ta käsitööringi või raamatuklubi kokkusaamisele minna.
Nimelt sain ma suure nurumiseta Tampere Suomen Kädentaidot messile autoga. Ta üritas mind sinna rongiga saata. Siis saavat ma nii kaua seal olla, kui ise tahan ja tema ei pea kuskil aega parajaks tegema “No ei ole minu ala, pole seal midagi, mis mind huvitaks.”. “See on õudne, koperdan seal kootud sukkade ja lõngakerade vahel.” Saal täis naisi, ma olen seal, kui valge vares.” “Sa pead siis minuga jäähokit vaatama tulema” Kõike ta üritas aga … kui ise sai jäähoki matsile, koos seltskonnaga siis oli mul autojuht, kes viis mind kohale, st ma kogusin ühe matsiga oma 5 punkti kokku.
Tõsi messile ta ei tulnud aga see oligi parem. No on siis vaja ühte meest mööda messi sabas vedada ja kuulda virisemist.
Nii siis ei pidanud ma rongiga loksuma, vaid mind viidi treppi ja 3 h pärast oli takso taas ukse ees.
Üks käimisel on omad head ja ja viletsamad küljed. Üksi ei ole kedagi kellega arutada nähtut. Pole üldse mõnus kohvi juua, see toiming vajab seltskonda. Aga eelis on see, et sa võid vaadata seda, mis just sind huvitab, võid jääda rääkima sellega, kes sulle huvi pakub ja käia ringi täiesti omas rütmis.
Nii siis seekord ma olin üksi ja ausalt öeldes nautisin.
See üritus on üks enim külastatud üritusi, mis Tampere hiiglaslikus messihallis toimub. Pidi olema isegi rahva rohkuselt II kohal, teadis kohalik kontrolör rääkida. “Mummomessut” on ürituse rahvapärane nimi e “Memmemessid”
Aga ürituse enda juurde.
Üritus toimub novembris. Hea aeg ka selles suhtes, et algab jõulukingituste otsimise aeg.
Mina varusin endale esialgu 2 h ja arvasin, et sellest piisab. Abikaasa, kes käib ettevõtlus ja muudel sellistel messidel hoiatas, et kahe tunniga sa vaid jooksed. 3-4 h läheb, kui kiiresti käid ja pealiskaudselt vaatad. Ja läkski 3 h, kuigi ma ei kohvitanud ja vaatasin üle vaid need boksid, mis mulle huvi pakkusid. Ehted ja kõrvarõngad, nahad jne jätsin teadlikult välja, samuti esitlused, koolitused. Kui oleks tahtnud kõike, mis pakuti endasse imeda siis oleks pidanud kõigil kolmel päeva kohal olema.
Siiski ka selle 3 h sain ma väga mõnusa emotsiooni ning üht koma teis kaasa osta
Kõigepealt loomulikult vaatasin ma klaasi. Minu poeg on Eestis klaasikunstnik, tal on Järvakandis oma klaasistuudio. Üks kõik kuhu maailma nurka ma sattun kogun kaasa ka pilte sealsete klaasikunstnike töödest. Vahel panen ka midagi kotti. Aga viimase ämbrisse astumisega enam reisidelt klaasi kaasa ei osta.
Nimelt tasub olla ettevaatlik kui lähed Veneetsias Murano klaasi ostma. Võid ju otsida nn väikese galerii ja arvata, et saad originaali aga turistid ja nendelt kergelt ära võetav raha on viinud pettusteni. Nii ostetakse klaasi kokku mujalt ja müüakse seda Murano nime all edasi. Ja tõingi mina kaasa arvatavasti ühe leeduka tehtud asja.
Siin aga Soome meister oma töödega.
Üks igavesti muhe klaasimeister. Ja tema võrratud tööd
Klaas klaasil. Need lilled on sulatatud lühtri klaasile. Lives olid nad veelgi ilusamad ja see idee….
See on teine pilt samast boksist. Kõik tööd on klaasi sulatamise tehnikas. Tagaplaanil on lühtrid punaste lilledega ja südametega. Valgusketid olid nii osavalt paigutatud, et boks sära kaugele.
Selles klaasistuudios käisime suvel. Nüüd oli nende boks mul esimene, kui messile sisenesin. Nende põhitoodang on taaskasutusest. Siin ees need kannud on pudelitest sulatatud. Stuudios olid ka tassid ja joogiklaasid ning nõud. Isa ja poeg on selle klaasistuudio omanikud. Neil on loomulikult ka puhutud klaasi. Aga väga põnev on klaasi taaskasutamine.
Teises boksis olid ikka need linnud ja loomad mida ka eesti laatadelt võib leida.
Pallid. Need taamal olevad klaasist kirjud pallid olid messikülastajate lemmikud. Üks kõik, mis nurga alt ma üritasin neile läheneda, et pilti teha. Ikka leidus keegi, kes minu ette trügis ja pildi tegemist segas. Nii suutsin ma kodus oma 5 peput ja selga arvuti prügikasti visata. Õnneks joogiklaase pildistades jäi veidi pallegi pildile.
Selles boksis olid ühendatud sepis ja klaas. Õrnus ja jõulisus.
Peale klaasi tahtsin näha millised on soome keraamikute tooted. Teatavasti on Eestis pea igas külas oma keraamikaring. Ja eestlased oskavad teha imelist keraamikat. Sain ju kunagi ka ise keraamika pisikuga nakatatud. Kahjuks minu harrastusele pani esimese kaika kodarasse, covid ja teise inimese väiklus. Nii jäidki minu ostetud savi ja glasuurid paremat aega ootama. Kahju.
Aga teema juurde tagasi. Soome keraamika.
See tore noormees müüs oma ema tehtud keraamikat. See käejälg toodetes on meelega tehtud. Toodetest kumas läbi südamesoojus. Tahtsin hiljem tagasi minna ja osta temalt ühe kausi aga aeg sai otsa ja kui kiirustades teda ja ühte kleidi müüjat otsisin /nad olid kõrvuti/ juhtusin inimassi, kust ei olnud võimalik edasi liikuda. Minu takso koos juhiga aga oli kohal ja kahjuks jäi mul kauss ning kleit ostmata.
Umbes selliseid päkapikke, kui need pruunid seal riiulis tegin ka mina. Tõsi, minu päkadel olid punased mütsid ja valge habe. Ja valguse jaoks augud mütsi sees. Aga mulle jäid silma hoopis need valged päkapikud.
Tassid , tassid, tassid. Sobivad nii jõulu, kui ka sõbrapäeva kingituseks. Must sulle, punane mulle või vastupidi. Savis on soojust.
Terve sein täis linde. Igal oma iseloom. Eriti meeldisid mulle need seebialused.
Ja mini keraamikat nii jõulukaunistuseks kui ka muidu riiulisse ilmet looma
Jänkud. Neid vaadates tuli naeratus näole. On ju nunnud.
Teed suure tassi kakaod ja paned Netflixist õuduka peale. Aga igatahes täiesti omanäoline, sellist teist seal ei olnud.
Siit saab ilusa jõululaua. On punast ja valget ja tasse ja loomulikult päkapikke. Ka kõrvarõngad saab. Neid viimaseid oli vist messil kõige rohkem. Oli klaasist ja vaigust ja puust ja suled ja oh millest kõigest veel.
Ja keraamikute rea lõpetab see pilt. Siit haarasin ma kaasa selle väikese linnukese ja … oleks tahtnud veel ka suuremat ja siis küünlale mõeldud palli ja siis seda pudelikorki ja … no kõik oli seal minu maitsele aga kahjuks jäi see minu messi teekonna algusesse ja kartsin ahneks muutuda. Äkki on veel midagi ja siis on raha otsas ja siis ei jõua kanda aga … õnneks mul on on meistri andmed.
Mis siis veel silma jäi. Dekupagega Soomes eriti ei tegeleta. Olid vaid 1 boks, kus klaasist blokki oli uputatud valgustus ja ploki peale liimitud salvakas. Neid blokke nägin ma eelmisel talve ühel jõulumüügil. Idee on hea ja teostus lihtne. Võiks ka endale sellise teha.
Ja siin nad on.
Mina otsisin ka nukke. On ju see üks minu lemmikharrastusi. Ja leidsin vaid mõned.
Mänguasjade heegeldamise komplekt. No ei saanud ma mööda minna nii, et ühte kaasa ei oleks haaranud. Tegelikult pole ma päris kindel, kas ma ikka seda nukku heegeldada oskan. Elame näeme.
Need eestimaad vallutanud nukud on ka Soome jõudnud, Tegin neid ka mina. Tõsi jätsin nende meisterdamise ära siis, kui iga teine postitus näoraamatus neid müüs.
Ja vot sellised kaunitarid leidsin. Sellise nuku oleks küll kaasa võtnud. Kahjuks ei mahtunud ta hinna poolest minu planeeritud kulutuste hulka. Nende hind oli kolmekohaline. Ja nii ta olema peabki. Selliste nukkude tegemine on pikk protsess.
Ja kaisukad
Taaskasutus on moes.
See oli see boks mis jäi silma taaskasutusega. Ehk oli neid veel aga ma võisin neist mööda minna. Rahvast oli palju ja nii pole ime et ma mõnest põnevast asjast lihtsalt mööda marssisin.
Need pulmakleidid on taaskasutus. 1 on kardinast aga teised on heegeldatud voodi katetest.
See siin oli minu lemmik
Mida siis veel silma hakkas. Õmblusmasinate firmad oli oma toodetega kohal. Ja loomulikult õmblemiseks vaja minevad tooted. Ka mina haarasin kaas nööpnõeltele magnet aluse ja mõned asjad veel.
Aga oli ka kangaid. Tõsi, enamalt trikotaaž ja kupongidena. Nendele oli ka suur tung. Ei tea, kas need olid midagi erilist, et inimesed nendest nii huvitatud olid. Mulle midagi meelepärast silma ei jäänud. Ehk olen ma ära hellitatud näoraamatu gruppides pakutavaga. Samuti oli müügis nn pikki pusasid. Taas pean ütlema, et Eestis õmmeldud kupongidega kaunistatud pusakleidid on ilusamad. Mul endalgi kodus 2, mõlemad Eestis õmmeldud
Trikotaaźist õmmeldud tooted
Ja kangaste müük. eestlaste ja soomlaste värvi eelistused on väga erinevad. Eestlane armastab selgeid ja kirkaimad toone. Soomlane seevastu murtud ja tumedaid värve.
Lõngad, lõngad, lõngad, neid oli palju ja nii kvaliteedi, kui hinna suhtes oli valik seinast seina.
Esimene biks mis minu pildile jäi …. sokid. Alles see oli kui taas lahvatas näoraamatud arutelu, kui palju ikka peaks üks sokipaar tegelikult maksma. Et töötunnid ja lõngad ja varraste kulumine. 80 euri olevat see õiglane hind. No ets kae. Soomel messil olid põlvikud müügil 40 euriga. Ei tea, kas neil on odavamad töötunnid või odavam lõng või hoopis koovad nad paari tunniga paari põlvikuid. Tegelikult määrab hinna mitte sinu kulutatud töö aeg vaid turg. Kui ikka keegi neid 80 euri maksvaid sokke ei osta siis võid järgmised töötunnid sinna juurde lisada , kui sa nendest koisid ära peletades kapis istud.
Need värvid …. ja hind ka taskukohane. Aga sinna nad jäid, kuigi hoidsin neid vaheldumisi pikalt peos. Tuleb kodus need kohvritäied kõigepealt tühjaks kududa, vaatame siis järgmisel aastal uuesti. Ehk hoian siis ka neid vaid peos, kes teab?
Padjapüüri kupongid. Neid oli nii tikkimiseks koos kõige vajalikuga, et töö valmis teha. Aga oli ka trükitud pildiga.
Suur osa piltidest pidi olema Soome tuntud loodusfotograafi pildistatud. Kahjuks unustasin selle nime ja proual ei olnud lauale asetatud flaierit, et see kaasa haarata.
Arhailise tikandiga vaibad ja padjad. Ka kupongid, et saaks ise kodus meisterdada.
Minu süda jäi sinna boksi. Oleks tahtnud ühe padja kupongi endale osta. Selle parempoolsest reast. Valge või rohelise. Muster meenutab Art decot ja sobiks imeliselt minu magamistuppa. Kahjuks oli liiga pikalt müüja pikalt hõivatud. Aga tegin pildi ja otsin ta üles.
Ma oleksin ääretult ebaõiglane, kui ma messil enim esindatud toodet ei oleks pildile haaranud. Kõrvarõngad. Selgelt enim esindatud asjad aga kuna mul oli nii palju muud, mida uurida siis nendest pidin paraku mööda astuma.
Siin üks näide messil enim esindatud tootetest
Isegi rahvariiete boksis olid kõrvarõngad. See häiris ühte prouat sedavõrd, et ta hakkas müüjale pidama loengut, et need kõrvarõngad ei sobi kokku rahvariietega ja tema teab ja tema on käinud presidendi vastuvõtul ja … no jõudsin mina ära oodata selle maailma targema tädi etenduse. Juba arvasin et siin neid ei ole. Kõik olid sõbralikud ka siis kui liikumine kitsaks läks. Aga neid “kosmosemutte” on igas riigis, igas linnas ja igal üritusel.
Ja vaprate ja ilusate piduriided. No selle rohelise tunneb ära iga esimese klassi lapski. Käärijä
Jõulud on tulemas ja üks korralik jõulusokk peaks igas majapidamises olema
Ma ei tea, miks see boks mind sedasi võlus. Põhjamaised värvid, nunnud pildid või ehk kõik koos!? Igatahes oli see üks minu lemmikutest.
No vott, siin hea näide, miks peab messile minema kohe avamisel. Kui soovid pilti teha siis on see võimalik vaid siis, kui rahvast veel vähe. Selliseid selja või pepu pilte oli kümneid kui mitte rohkemgi. Vaatad boksi. Otsustad, seda tahan blogisse. Astud sammu tagasi, et head plaani saada ja … seal ta tuleb ja muuseas jääb otse ette seisma
See puu seal seinal on nippelpitsist. Oh oleks mul vaid rohkem aega olnud. Nii oleks tahtnud proovida. Rauma linn on tuntud oma pitsinädalaga. Peale selle on Raumal imeline vanalinn. Soovitan soojalt külastada seda linna just siis, kui seal on pitsinädal. Sügisel käisime Rauma kultuuriringil. Tegelikult kummitustega tutvumas. Ja neid selles vanas puumajade linna jagub. Ja lugusid sinna juurde jutustab tõeline kummitus.
Jõulud.
See pilt ei vaja vist kommenteerimist. Lihtsalt värvid. Toonid ja üleminekud. Imeline
Ja veel küünlaid, sedakorda sellised, mida kohe kuidagi ei raatsiks põletada. No kellel on südant Muumile tuli otsa panna, minul küll ei oleks. Selle torso võiks ju lühemaks põletada aga Muumit mina tapma ei hakkaks.
Need on ehk kõige tavalisemad käsitöö laatade tooted. Aga ausalt öeldes oli neid seal vaid ühes boksis.
Ei puudunud ka lapitehnika.
Ja ikka ka tulevastele pühadele mõeldes
Kaartide meisterdamiseks oli väga suur valik põnevat messile toodud.
Ja selle boksiga ma lõpetaks. See oli minu kindel lemmik. Boks jäi kaugelt silma. Valgus ja värvid. Põnevalt sätitud riiulid. Kui kõrvarõngaste boksidel oli segadus, üleküllus ja miski ei jäänud silma siis ilusalt kujundatud boksid kutsusid lähemale ja jäid meelde.
Lõpetuseks tahaks öelda, et ma pean seda oma taksojuhti nüüd kenasti taas jäähoki matsidele saatma ja plusspunkte koguma. Mul on plaan ka järgmisel aastal sinna Mummomessule minna. Oot, miks ei võiks sellistel üritustel olla mingi väikene saal, kuhu need “taksojuhid” istuma panna. Telekast võiks tulla snuuker, või hoki … tegelikult vahet ei ole, tähtis on vaid see, et keegi seal ekraanil sporti teeks. Need sohvrid ei paneks siis tähelegi kui 4-5 h sujuvalt mööduks.
Reedu meisterdab 