Photo by Erik Karits on Pexels.com
Kui igal elusolendil siin maailmas on oma ülesanne ja koht siis ei ole mina aru saanud, miks on loodud puugid. Sääsed on tüütud aga nii sääsed ise, kui ka nende vastsed kuuluvad siiski toitumisahelasse. Aga puugid ???
Ei ole mina nii tark putukauurija et oleksin puukidele koha ja tarvet leidnud. Või ehk siiski, nad on siia maapalli peale saadetud kiusuks ja nuhtluseks.
Siit saad ise lugeda, kui jubedad elukad need on : https://et.wikipedia.org/wiki/Puugid
Igatahes nende ründeaeg on käes ja kätte on jõudnud ka aeg ennast kaitsta.
Ka siin kodumuru sees võivad need ilmatu vastikud putukad meid varitseda
Kui puukentsefaliidi vastu on vaktsiin siis borrelioosi hoiavad ära vaid ettevaatusabinõud.
Miks ma sellest kirjutama hakkasin … vot selle pärast, et ikka veel ei võta mõned arstid seda haigust tõsiselt. Ei tehta isegi analüüsi, kuigi patsient palub. Ikka veel otsitakse seda paganama punetavat rõngast.
Haloo, seda ei tule alati.
Vahel aitab sellest, kui nakatunud puuk üle sinu keha jalutab ja tema jalutuskäigu ette sattub mikrohaavand.
Kas tõesti on nii raske teha see vaid 47€ maksev analüüs. Aga tundub, et on. Haigus lastakse kaugele areneda ja siis on selle väljaravimine juba päris raske.
Olen ise selle põrgu läbi käinud, samuti oli haige meie Tintsu.
Sellest on nüüd 7 aastat.
Käisime Eestist mai algul, vaatamas maamaju, et osta endale suvekodu. Ringkäik tehtud, läksin tütre juures dušši alla ja avastasin, mul on puuk. Ja see sindrinahk oli jõudnud juba kinnituda. Õnneks mitte väga kõvasti. Eemaldasime puugi ja järgmisel päeval läksin igaks juhuks Tallinnas arstile näitama.
No jah, vara läksin aga … oleks võinud ju mulle juhiseid edaspidiseks anda, neid õigeid ikka.
Mina aga sain veidi halvustava alatooniga õpetuse : Puuk ei olnud teil kinnitunud 24 h, seega ei saanud ta haigust edasi kanda. Võite siiski jälgida, et kui tuleb punane rõngas hammustuse ümber siis minge oma perearstile. Kõik!
Punast rõngast ei tulnud.
Suvi sai läbi, häda nagu ei olnud.
Oktoobris äkki hakkasin tundma et jõudu ei ole. Riisusin õunapuu alt lehti ja … usu või ära usu 3 korda rehaga tõmmates oli võhm väljas. Siis hakkasid tasakaalu häired. Närvilisus. Metsikud peavalud ja käed ja jalad valutasid öösiti nii, et ei saanud magada. Hommikuks olid sõrmed „lukus“ Väike ja keskmine sõrm ei liikunud. Need tuli algul teise käega väänates vägisi liikuma saada.
Läksin Eestis arsti juurde. Rääkisin ka kevadisest „külalisest“. Arst kuulas vangutas pead. Ütles, et puugist see küll ei ole, palaviku ju ei olnud ega ka punast rõngast.
Tulin sama targalt tagasi, tõsi mulle tehti üld vereproov. Selgus, et mul on kolesterool kõrge. Diagnoos oligi olemas – kolesterool. Muuda toitumist.
Muutsin … olukord minu terviserindel aga ei muutunud. Vastupidi. Magamata ööd võimendasid närvilisust ja tasakaalu häireid.
Abikaasa arvas, et olen simulant ja vastikult tige selline veel.
Ausalt, olinigi vastikult tige aga simulant ma ei olnud.
Siis otsustasime, lähen Soome arsti juurde. Seal mul ikkagi tasuta ravi ja äkki sealne arst võtab mind tõsiselt.
Looda saa … rääkisin kogu oma kurva saatuse. Alustasin loomulikult puugist. Ja mida sa arvad: vastus oli … puugist see ei ole. Analüüsi keelduti tegemast ja saadeti kähisevaks muutunud hääle tõttu kurguarstile. Samuti pääsesin ultrahelisse, kuna arst kahtlustas, et mul on randmetes sooned umbes ja sellest käte valu. Tasakaalu häired ja närvilisuse jättis ta lihtsalt arvestamata.
Randmetest midagi ei leitud. Kaasa anti voldik võimlemis harjutustega.
Kurguarst vot see oli omaette tase.
Astusin mina kabineti, seal istus selline 35 + noormees. Luges läbi selle, mida eelnev arst oli kirjutanud ja ütles: „ Sul on kuiv kurk, see on vanadusest.“
Ta isegi ei vaadanud mulle kurku, ta isegi ei vaadanud mulle näkku, ta isegi ei küsinud minult, mis mind vaevab. Ta teadis, et minu väljalaske aasta on 58 ja mul peabki selline kähedapoolne suitestaja hääl olema, kuigi ma ei suitseta.
Üritasin vastu vaielda. Ta lõikas minu jutu läbi ja pahaselt kinnitas, et mul on kuiv kurk ja kui ei ole siis on mul kõrvetised. Kõik!
Kirjutas mulle 2 kuuri võrra kõrvetiste rohtu. Neid pidin võtma 2 kuud – iga päev. Ja aidaaa!
Ausalt öeldes ei läinudki ma kohe apteeki. Vaatasin netist ravimi infot ja … sellel on miljon kõrvaltoimet.
Hind oleks sellel mürgil olnud 50 €.
Seega abi ma ei saanud ja ma ei ole ainuke. Neti avarustest leidsin ühe soomlase blogi, kus ta lausa kutsub inimesi võitlema, et saada paremat ravi : https://uupuneentarina.wordpress.com/borreliaan/
Õhtul olin üksi ämma juures. Vaatasin telekat ja sealt tuli film Lyme tõbist. Just nagu tellitud. Sellest filmis sain kinnitust, et mul on borrelioos. Otsustasin, et lähen Eestisse ja teen tasulises laboris analüüsi. Ja … oligi borrelioos. Selleks ajaks olin haige olnud juba pea aasta.
See film, tasub vaadata.
https://www.lymedisease.org/under-our-skin-lyme-amazon-prime/
Analüüsi vastusega läksin meie küla arsti vastuvõtule ja nõudsin ravi.
Esimene ravi läbitud hakkas enesetunne tasapisi paranema. Järgmisel suvel aga tuli taas üleväsimus ja närvilisus. Tegin uuesti testi.
Arst vaatas ja vangutas pead. Mul olid veel vana haiguse jäägid, mida ma olevat eelnevalt põdenud ja ravinud, kuid ka uut ägenevat haigust näitas vereanalüüs.
Uued rohud, sedakorda pikemalt.
Nüüd tundub, et kõik on korras. Aga kas ikka on?!
Äkki jõudis ka minu haigus minna krooniliseks ja hakkab vahetevahel välja lööma. Mina seda ei tea.
Kui vaadata seda dok filmi siis … see on võimalik.
Järgmisel aastal haakis puuk ennast meie kutsa külge. Kuigi koeral oli puugi tõrjeks ostetud rihm, leidsime temalt 3 puuki.
Siis ostsime tilgad, ikka haakisid puugid külge.
Kahjuks ei mäleta ma nende kasutatud kuid kasutute ravimite nime. Kahju, väga kahju. Oleks hea meelega infot jaganud.
Talvel koer haigestus. Muutus esialgu lojuks ja ühel hommikul tal tagajalad lihtsalt ei toiminud. Kõik toimus kuidagi ruttu.
Jooksuga arstile ja … borrelioos. Õnneks on veterinaarid kordades targemad, kui inimesi ravivad (osad) perearstid. Kohe saime ravimid ja õnneks ka üsna ruttu terveks.
Aga jõuludel tehtud pildil on näha, kui õnnetu ja haige olemisega see pisike kutsa oli. Kuna olime juba kahed puugitõrjed ära katsetanud hakkasin uurima, millised siis lõppude lõpuks aitavad puuke eemale ho Interneti avarustes sattusin hirmutavatele juhtumitele, kus puugid suudeti küll eemale hoida aga ravim ise mõjus koera närvisüsteemile laastavalt.
Väike haige kutsa.
Oled nagu ummikseisus … puugid on haigusi levitavad ja ravimid tervist kahjustavad.
Siin mõned Soome meediast läbi käinud lood :
https://www.is.fi/lemmikit/art-2000001171586.html
Õnneks sattusin Pärnus loomakliinikusse, kus arst soovitas Bayeri Forestot. See olla küll kallis ( sellel ajal 25 €) aga tõhus, ohutu koerale ja ümbritsevatele ning kaitse 7-8 kuud. Seega pea kogu puugi aktiivsuse
Sellest ajast on meil olnud vaid Forestod. Puuke ei ole olnud.
Tõsi rihma hind on 6 aasta jooksult tõusnud ja mitte vähe. Kui esimese rihma saime 25 € siis eelmine aasta käisime välja juba 36 eurot.
Ja sellel aastal juba 37 eurot
Soomes sama firma aga teise nimega „Seresto“ maksab aga 60 €
Nüüd siis tekkibki küsimus. Mis on selle rihma tegelik hind?
Poolas on 25 € https://www.ceneo.pl/16524500
Ja nemad ju ka ei müü seda omahinnaga, ikka on seal peal paras ports katet. Keegi meist ei jaga tasuta lõunaid aga kas ikka on vaja ahneks muutuda, vot paneb mõtlema.
Sellel aastal tuli kevad tasa ja targu. Lumi sulas ära vaid mõned nädalad tagasi. Ja puugirihma järgi ei olnud karjuvat vajadust.
Jalutasime koertega vaid tänaval sellepärast lükkasime ka rihma ostmist edasi. Siis aga tuli kevad äkki ja täiel rinnal.
Kuna mul on „puugipaanika“ siis jooksin kiiresti linna puugirihmasid ostma. Meie Soome väikelinna apteegis „Serestot“ ei olnud.
Ostsin lemmiklooma tarvete poest rihmad, need ei ole mürgised. On sidruniheina lõhnaga. Ega mul suuremat usku neisse ei olnud. Samas kartsin hakata katsetama mulle tundmatute apteegi ravimitega.
Tänaseks on rihmad kutsadel peal olnud vaid metsas jalutades. Puuke õnneks külge ei ole hakanud. Kas see on juhus või rihmad aitavad, seda ei oska mina veel kindlalt öelda.
Üks probleem rihmaga on, nimelt see on Yorkile siiski pikk. Üleliigne rihma osa ei seisa hästi aasade vahel. Olen pannud lisaks kummirõngaid, kuid need kipuvad möllamise hoos katki minema. Rihma ots ripub kaelas ja võib sedasi okste taha kinni jääda.
Ja nii see suur rihm ripub.
Loodan, et kaitse siiski on ja see on kõige tähtsam.
Aga … ei aita. 😢. Arvatavasti ei ristunud meie teed enne puukidega. Siin metsade vahel Järvamaal on aktiivsed ja tigedad puugid. Vaid nädal Eestisse kolimisest ja Rial oli korraga 3 puuki. Üks neist täiesti ebatavalises kohas, keset selga.
Seega, nüüd on meil jälle Forestod. Pean hakkama ka koera tervist jälgima. Kurb, nii kurb.
20 aprill 2019.
Reedu meisterdab 