
Olin just No ja Siis , kui saatus hakkas mulle suuri kive teele veeretama.
Algas kõik autost. See otsustas töölepingu üles öelda. Oli vaja suverehvid alla panna, aeg töökojas kokku lepitud aga tema sindrinahk arvas, et tema ei taha. Temale meeldiks hoopis hoovis puhata.
Ja kõik juhtub siis, kui olen üksi. Just enne Juha ärasõitu hakkas auto jupsima, aku ei laadinud …. genekas, arvas armas abikaasa. No tore siis, tema sõidab ära ja mulle jääb auto, mis tuleb rehvivahetusse viia aga mille genekas ei tööta.
Ok, panin siis aku igaks juhuks laadima, kell 5.30. Juha näitas mulle, mis ja kuidas asi toimib. Läksin tunni pärast vaatama, no ei lae. Ühendasin kõik lahti ja panin uuesti, 7.30 … ei lae.
Kell 8 nägin naabrimeest ja küsisin kas tal ei ole krokosid, et autot käivitada, mul hakkas juba kiire. Rehvivahetuses pidin olema kell 9. Naabrimees vaatas laadijat ja … no loomulikult ei lae, kui ma üritasin maasturit laadida nagu mootorratast. Blondiiiin!!!
Minu armas abikaasa näitas mulle kuidas juhtmeid ühendada ja kui kaua laadida. Ta unustas öelda, et laadijal on mitu erinevat režiimi. Mina aga isegi ei vaadanud seda näidikut. Vaatasin vaid laadimise %.

Aga tegelikult, no haloooo, ma ei ole iialgi aru saanud sellest võrdõiguslikust maailmast. Millegi pärast on naised võidelnud endale lisa kohustusi ja lisa tööd. Ja meestele tundub täiesti loomulik, et üks naine oskab remontida autot, murutraktorit üksi käima lükata, maad kaevata ja raskeid asju kanda. Aga pane sa see sama mees pesumasinat kasutama. Ha-ha-ha … temal tuleb tead puust ette ja punaseks teha, kuidas pesta näiteks suletekki ja siis see kuivatisse panna.
Sa joonistad talle paberile, mis programm ja siis mis pesuvahend ja taas, mis programm on kuivatil ja et ta kindlasti kontrollib, et pallid oleks sees jne jne. Ja kui paber ära kaob siis jääb pesu pesemata.

No vaata, tema ei ole blondiin kui pesumasinat kasutada ei oska. Aga sina oled blondiin, kui katkise auto akut laadida ei oska.
No ok, ma sain siis lõpuks auto käima, see otsustas aga mind ikkagi kiustata. Ma venisin 30 km/h, külmast sinisena sest soojendust peale panna ei tohtinud. Aga ma jõudsin õigeks ajaks töökotta.
Seal arvati, et selle autoga tagasi sõita ei tohi. No ei tea, kuidas ma sealt koju oleks kõndinudki. Kand ja varvas 1-2-3 ja nii 25 km. Hea, et töökojast pakuti abi ja toodi mind koju.
Ja kui sa arvad, et sellega minu kolgata tee lõppes, siis sa eksid. Kus on sinna tuleb juurde.
Tintsu jalg hakkas taas valutama. Ta vaeseke ei saanud üldse käia. Ta ei seisnud isegi püsti. kogu päeva vaid lamas, silma hallid. Vaene minu väike kutsa.
Ja ma ei saanud teda kuidagi aidata, ma ei saanud temaga arsti juurde minna. Mul ei olnud autot!!!
Selle asemel, et olla seisundis No ja Siis, pidin hakkama korraldama ja plaanima koeraga arstile minekut. Kohast, kust lähimasse linna läheb buss hommikul ja tagasi tuleb sellisel kella ajal, et no mitte kuidagi ei saa logistikat paika. Seega bussiga arstile minek ei sobinud.
Õnneks oli mul mõni valuvaigisti veel alles. Sellega sain Tintsu olukorda veidi leevendada.
Ja kas sa arvad, et see veel on kõik… no ei ole.
Vahepeal sadas vihma ja muru, saades kõhutäie juua, hakkas vohama. Murutraktor on vist samas ametiühingus autoga. Igatahes otsustas ta solidaarsus streiki teha ja garaažist mitte välja sõita. Ta isegi ei soostunud käivituma, tegi paar köhale sarnast häält ja soss.
No egas midagi, remondinaine pani aku laadima, seekord õigesti. Ei midagi.
Kaasa õpetas telefoni teel … pane käik sisse ja lükka. No oli ikka hea soovitus. Mina, oma 56 kiloga. No tahtejõuga tönisin seda va punast põrgulist. Ei liigu sindrinahk. Aga inimesele on ju ajud antud. No käik välja ja mäe otsa. Siis käik sisse ja taas lükkama. Ei!!! Lõppes see raputamine ja lükkamine sellega. et lükkasin kondimootorit kasutades traktori garaaži tagasi.
Heinamaal ju ka käia ei saa. Nii siis ajasin oma elektrilise niiduki kuurist välja ja hakkasin juhet järgi vedades muru niitma. Muru oli nii pikk, et kogumis kast oli iga natukese aja tagant täis. Üritasin siis ilma kastita. Tead see aparaat ilma kastita ei toimi. Tema tead viskab rohu sulle pikki pead.
Nii siis vedasin juhet, tühjendasin konteinerit, komposti hunnik kerkis taevani. Kokku kulus maja ümbruse niitmiseks 7 h. Murutraktoriga oleks selle töö ära teinud 30 minutiga.
Terve nädal läks närvitsedes, ahastades, muretsedes.
Aga nagu minu ex ämm tavatses öelda. Peale vihma tuleb alati päikene.
Ilmad läksid ilusaks. Mees tuli koju. Paitas seda va punast põrgulist ja ajas muru ära. Tintsuga saime arstile ja auto toodi koju. Tõsi see viimane hakkas vist remondimehi armastamas, kangesti tahab tagasi minna. Talle puhuti küll hing sisse aga ta vajab veel putitamist. Hetkel ta vähemalt liigub, kuigi teeb vahel kummalisi häälitsusi.
Ja mida peab siis üks kaval naine tegema, ta peab hakkama mehele rääkima, et on vaja uut plekist suksut. Ja seda on vaja serveerida sellises kastmes, et härra arvab, et mõte on tema oma.
