Sellel aastal algas minu “Eesti periood” alles aprilli lõpus. Suur osa kevadtöödest jäävadki tegemata.
Võtangi asja kergemalt. Kui midagi tegemata jääb … ” No ja siis” ütles üks minu lapselaps. Ja noortel on tihiti vägagi õigus.
Kui minu sugupõlve esindajatele antaks indiaanlase nimi siis … “See kes ennast tööga tapab” … sobiks ideaalselt.
Kui inimene ostab endale maale maja, suure krundi ja metsaga siis on ta oma saatuseks valinud töö, töö ja veelkord töö.
Ehitad terrassi, ostad sinna ilusad toolid, laua, grilli. Muretsed kiige. Aga sul ei ole aega istuda terrassil, ega pikutada kiigel, käe ulatuses kauss maasikatega ja käes hea raamat.
Ei sa jooksed mööda hoovi, kord voolikuga, kord rehaga, oksakääridega ja heki lõikuriga. Näitad päikesele oma aastatega laiaks istutud tagumist poolt ja kitkud maasikate vahelt umbrohtu, toestad herneid, istutad lilli ümber. No mida imet on vaja aeda muretseda lilli, mis iga teatud aja tagant tahavad reisida peenra teise otsa. Aga näed ilus on.
Endal pole aega seda ilu nautida. Aga ei saa ju istutamata ka olla.
Kuumal suvel ei või kodust äragi minna. Äkki tomatid vajavad lisa kastmist.
Ja maja … selle nimi ei peaks olema “Salu talu”, vaid “Töö ei lõppe iialgi”. Saad ühest otsast remondiga lõppsirgele. Hakkab teine juba haamri järgi karjuma. Ja see maja remondi projekt. No tuli ju muretseda hiiglama suur maja ja selline, kus kohe kindlalt on võimalik õndsaks saada, ma mõtlen tööga ikka.
Ja et elule veelgi vunki juurde anda … võtad kanad. Ja mitte 2-3 , ei ikka, kui võtta siis hulgim. Võtaks kohe 8 noort ja siis veel 2 munevat ja kukk ikka ka.
No nii, linnavurle möllab.
Õnneks kanadest suutsin loobuda. Aga selleks, et otsuseni jõuda oli vaja läbi käia kogu kanapidamise rist ja viletsus.
Kõigepealt saime haiged kanad.
Kanadel oli silmapõletik ja kõhud lahti. Algas ravi.
No kuidas siis linnavurle, haige seljaga pealekauba sai need 10 kana kätte, et igale elu eest põgenevale sulelisele nokast ravim vägisi sisse torgata, siis silma tilgad ja …
Esialgu lasin kana peale ravimi manustamist vabaks. No saa siis aru, milline see rohtu juba sai . Kõik sama nägu, nagu kloonitud.
Ja nagu ma juba algul mainisin, lapse suust tuleb tõde ja tarkus. Väike poiss Riko, soovitas ravimi manustamise järgi kanad kasti panna.
Vot ja toimiski. Nii siis 2 nädalat jooksin ma oma haige seljaga kanadele järgi ja … nokk lahti ravim sisse, silmatilgad ja supsti kasti, kaas peale.
Hakkama sain.
Kui enne olid küüned ja kontsad, siis nüüd olid kalossid ja kanad.
No kui linnainimene hakkab loomi pidama ja tal puuduvad igasugused oskused siis tema õpib kõik internetist. Ja vot sealt saad teadmisi … igatahes, minu kanad olid nii hästi hoitud ja söödetud, et munauputus ei jäänud tulemata.
Varsti oli kelder mune täis, iga külla tulnud isend sai kaasa mitu karpi mune.
Kuid ikkagi karbi virnad ei vähenenud.
Laut ei pidanud sooja, käisin öösel pliidi alla tuld tegemas. Kanad kosusid aga mina olin pidevalt väsinud.
Kell 6 hommikul hakkas kukk karjuma …. putruuuuu, putruuuu!!!!
Linnavurle jooksis sooja pudruga lauda suunas, kuigi kell 2 öösel oli ta härra kuke ja tema haaremi maja kütnud.
Tänutunnet selle suurel valgel kukel, nimega Timo küll ei olnud. Tasapisi muutus väike kukepoiss tigedaks noormeheks ja üritas oma toitjat selja tagant rünnata.
Nii hakkasin lumelabidas kilbina seljas, mune korjamas käima.
No kuramus, kes on selle maja peremees, mõtlesin ja müüsin kanad maha.
Vanemapoolne härrasmees tuli kanadele järgi. Lõi kaks kätt kokku ja imestas. “Ma ei ole iial nii ilusaid linde näinud”
Siis nägin ka elus esimest korda, kuidas kanu tegelikult püütakse.
Ei jookse normaalne maainimene kanale järgi. Tema tead, kustutab laudas tule ära ja nopid ” kivistunud” kanad kokku 😂
Targemaks sain. Seal internetis seda ei õpetatud😂
Igatahes, kukke see osav kanapüüdja ei tahtnud … algul. Minu nõue oli, kukk läheb koos oma haaremiga või … jäävad kanad uut ostjat ootama.
Siis kui härra, Osav Kanapüüdja, nägi meie Timot oli ta kaubaga lõpuks nõus. Ilus ja hästi suur kukehärra Timo aga keeldus kodu vahetamisest. No ma saan temast aru. Kohe 100 % olen kindel, et sooja putru liha, päevalille seemnete ja kõrvitsa püreega talle keegi enam ei paku.
Aga mis ta siis tuli minuga kaklema. Tänagu kanade jumalat, et minust ei olnud seda, kes temast oleks suppi teinud. Oma käitumisega oli ta tegelikult ära teeninud supipuljongiks muutumise.
Kanad on läinud, õunapuud lõikamata ” No ja siis” Tuleb õppida ka puhkamist. Kiigel istumist ja kohvitass näpus terrassil linnulaulu kuulamist.
Inimesed võtame vabamalt! Ei jookse see töö meie eest ära. Komposti hunnik on ka homme samas kohas. Ja kui see jääbki sellel aastal sinna, ei jõuagi krundi kaugemasse nurka. NO JA SIIS !!!
Reedu meisterdab 