Vanast uus ehk kirbukate leiud ja nende saatus.

Polegi ju alati vaja osta toorikut, et midagi kingituseks, endale rõõmuks või kasvõi müügiks meisterdada.

Käin taaskasutus poodides ikka lahtiste silmadega, et mõni põnev ese leida ja sellele uus elu anda.

Vahel seisavad sellised vanakesed päris pikalt, et oodata millal ma leian just selle õige idee.

Kui ostan uue tooriku tean juba, mida ja kellele seda meisterdama hakkan. Tavaliselt on mul visioon juba enne poodi minekut peas valmis.

Vanakesed aga vajavad seda miskit oma, neile omast.

Selle võtmekapi leidsin Soomest ühest vanakraami poest. Oli teine räsitud, peale liimitud paberpildiga, mis niiskuse kurja hingust tunda saanud. Uks rippus ühe hinge küljes.
Ega tema eest midagi küsitudki 1€.
Haarasin vanakese kaasa ja viisin koju … seisma.
Nüüd korona ajal sai ta ette võetud ja ka koht talle on juba leitud.
Tütre esikusse.
See karp reisis Viinist Eestisse. Sees kuulus Sacher kook.
Karp on minu otsingute aastatest. Siis kui kõik oli põnev ja uus. Ja kõike tehnikaid tahtsin kohe, kohe katsetada. Nii sai karbile liimitud foto, mis on Pinterestist pätsatud. Ja loomulikult oli vaja krakleed ja struktuuri … kuna karp on nn pätsatud pildiga siis jäi see ju mulle ja nii võisin ka üle hea maitse piiri minna oma katsetamisega.
Nüüd, aastaid hiljem hää vaadata. Et vähe on ikka parem kui palju. 😂

Neid kooke tuli Viinist 2. Kuna ma oma kullahulluses suutsin karbi nii maitestuks tuunida, et see jäi kapi põhja konutama siis nüüd korona ajal oli ka tema uue elu alguseks just paras aeg.
See sama karp seest. Phototransver ja vooderdatud kangaga.
Teepurgid. Sihtotstarbeliseks kasutuseks.
Kui mees konjakile 1:0 teeb siis naine tühja pudeli ära napsab ja pildiga üle liimib. Lõikelaud on Sõbralt sõbrale poest ostetud.
Kommipurk.
2 purki, 1 kommipurk ja teine tavaline klaasist kaanega moosikas. Meie Soome kodus ei olnud kakaole oma purki. Nii sai tehtud 1 kakao joogipulbrile või kuidas seda O’ Boy nimetada ja teine õigele kakaole.