Polegi ju alati vaja osta toorikut, et midagi kingituseks, endale rõõmuks või kasvõi müügiks meisterdada.
Käin taaskasutus poodides ikka lahtiste silmadega, et mõni põnev ese leida ja sellele uus elu anda.
Vahel seisavad sellised vanakesed päris pikalt, et oodata millal ma leian just selle õige idee.
Kui ostan uue tooriku tean juba, mida ja kellele seda meisterdama hakkan. Tavaliselt on mul visioon juba enne poodi minekut peas valmis.
Vanakesed aga vajavad seda miskit oma, neile omast.

Ega tema eest midagi küsitudki 1€.
Haarasin vanakese kaasa ja viisin koju … seisma.
Nüüd korona ajal sai ta ette võetud ja ka koht talle on juba leitud.
Tütre esikusse.

Karp on minu otsingute aastatest. Siis kui kõik oli põnev ja uus. Ja kõike tehnikaid tahtsin kohe, kohe katsetada. Nii sai karbile liimitud foto, mis on Pinterestist pätsatud. Ja loomulikult oli vaja krakleed ja struktuuri … kuna karp on nn pätsatud pildiga siis jäi see ju mulle ja nii võisin ka üle hea maitse piiri minna oma katsetamisega.
Nüüd, aastaid hiljem hää vaadata. Et vähe on ikka parem kui palju. 😂







Üks tühi pudeli karp.
Kaetud munakoore puruga.
